Küsimused ja vastused lahutusmenetluse kohta Taiwanis: vahendus, kohtuvaidlus, vara jagamine ja lapsed

Lahutusasjas Taiwanis tuleb eristada mitte ainult viisi, kuidas abielu lõpetatakse, vaid ka leibkonna registreerimise (戶籍) korrastamist, mõju välismaal, abikaasade vara, kahjuhüvitist, abikaasa ülalpidamist pärast lahutust (贍養費) ning otsuseid alaealiste laste (未成年子女) kohta ja lapse ülalpidamist (扶養費). Samad asjaolud võivad olla materjaliks mitmele nõudele, kuid iga õiguse eeldused, mõju, tõendamise ese ja tähtajad ei ole samad.

Eriti perede puhul, kes on seotud kahe või enama riigi või piirkonnaga (Taiwan ja teine riik), ei saa menetlust määrata üksnes ühe poole kodakondsuse või abielu sõlmimise koha järgi. Esmalt tuleb läbi käia praegune elukeskus, olemasolevate menetluste ja registrite seis, dokumentide koostamise koht, lapse elukoht ja vara asukoht, et vähendada tarbetuid topeltmenetlusi ja täitmise tühimikke.

1. Kolm teed lahutuseni Taiwanis ja esimesed kontrollid rahvusvahelises asjas

Taiwani õiguse järgi on lahutuseks olemuselt kolm teed. Esiteks vastastikusel nõusolekul lahutus (兩願離婚), milles pooled täidavad nõuded kirjaliku vormi, tunnistajate ja registreerimise kohta leibkonna registreerimise asutuses (戶政機關). Teiseks lahutus kohtu vahenduse või kompromissiga (調解或和解離婚), milles poolte üksmeel tekib kohtus ja abielu lõpeb vahendusprotokolli (調解筆錄) või kompromissiprotokolli (和解筆錄) järgi. Kolmandaks kohtulik lahutus (裁判離婚), milles seadusjärgsed lahutusalused esitatakse ja tõendatakse ning kohus otsustab. Pelk üksmeel ei muuda nende kolme tee eeldusi ja mõju.

Rahvusvahelise elemendi korral tuleb eristada järgmised viis küsimust. Kas Taiwani kohtutel või haldusasutustel on pädevus või käsitlemisõigus; milline õigus kohaldatava õigusena (準據法) kehtib lahutusele, abikaasade varale ja lapseküsimustele; kas välismaine lahutus või otsus tunnistatakse Taiwanis või milline mõju sellel on; milliseid menetlusi ja legaliseeritud dokumente vajab Taiwani leibkonna registreerimine (戶政機關); ning kas teistes asjaomastes riikides või piirkondades on vaja eraldi teadet, tunnustamist või täitmist.

Poolte kodakondsus, välismaalase staatus või abielu koht üksi ei lahenda kõiki neid viit küsimust. Kas menetlust saab viia Taiwanis ja kas välismaine otsus mõjub Taiwanis on näiteks eri küsimused; Taiwani leibkonna registreerimise (戶籍) korrastamine ei otsusta ka iseenesest teise riigi perekonnaregistrit. Seetõttu tuleb enne lahutusviisi valimist praegune abielu- ja tsiviilstaatus ning soovitud õigusmõju konkreetselt korrastada.

2. Vastastikusel nõusolekul lahutuse eeldused ja registreerimine leibkonna registreerimise asutuses

Vastastikusel nõusolekul lahutus Taiwani tsiviilseadustiku artikli 1050 järgi jõustub alles siis, kui on kokku lepitud kirjalikult, 2 või enam tunnistajat mõlema poole ehtsat lahutustahet tõendanuna alla kirjutavad ning lahutus on registreeritud leibkonna registreerimise asutuses (離婚登記). Allkirjastatud kokkulepe üksi ei vii lahutust lõpule; välismaise elemendi korral tuleb kohaldatav õigus, dokumentide legaliseerimine ja tõlge ning teated teises riigis või piirkonnas eraldi läbi käia.

Kirjalik koostamine, kahe või enama tunnistaja allkiri ja lahutuse registreerimine leibkonna registreerimise asutuses on igaüks iseseisvad nõuded. Tunnistaja ei ole ainult keegi, kes paneb nime juba koostatud dokumendile, vaid ta peab alla kirjutama pärast seda, kui ta on tunnistanud ja tõendanud mõlema poole ehtsat lahutustahet (兩願離婚). Seetõttu võib erakokkulepe, millele on alla kirjutanud ainult pooled, olla tõendiks üksmeelest vara või laste kohta, kuid ei tekita iseenesest Taiwani vastastikusel nõusolekul lahutuse tsiviilstaatuse mõju.

Taotleja, esindamise võimalus, isikut ja tsiviilstaatust tõendavad dokumendid, lahutuskiri ja tegelikult ettevalmistatud dokumendid tuleb ette valmistada Taiwani Siseministeeriumi leibkonnaregistri osakonna (內政部戶政司) juhiste järgi taotluse hetkel ja pädeva leibkonna registreerimise büroo (戶政事務所) kinnituse järgi. Välismaal koostatud dokumendid võivad liigi ja koostamiskoha järgi eeldada Taiwani välisesinduste (駐外館處) või pädevate asutuste legaliseerimist (認證); kui ametlik juhis nõuab, tuleb lisada legaliseeritud või notari kinnitatud hiinakeelne tõlge (中文譯本). Kindel loetelu ei kehti muutmata kõigile rahvusvahelistele asjadele.

Kui Taiwani lahutusotsus on saanud seadusjõu või kohtu vahendus või kompromiss on sündinud ja abielu lõppenud, võib põhimõtteliselt kumbki pool registreerida lahutuse leibkonna registreerimise asutuses (戶政機關). Üldine taotluse tähtaeg tsiviilstaatuse registreerimistele leibkonna registreerimise seaduse (戶籍法) artikli 48 järgi on 30 päeva Taiwani lahutusotsuse seadusjõust või vahenduse või kompromissi saavutamisest. Otsuse või protokolli kättetoimetamise (送達) või vastuvõtmise päev ei ole ühine alguspunkt kõigile asjadele. Ka tähtaja möödumise järel tehtud taotlused peab leibkonna registreerimise büroo vastu võtma; kui kirjaliku teate järel keegi ei taotle, registreerib leibkonna registreerimise asutus leibkonna registreerimise seaduse artikli 48-2 järgi kohtu tulemuse omal algatusel, kui eeldused on täidetud. Möödunud taotlustähtaeg ei muuda juba jõustunud lahutust kehtetuks. Veebitaotlusi saab kasutada ainult seadusjärgse taotlustähtaja sees; neid 30 päeva ei tohi tõlgendada tähtajana, mis puudutaks üksnes veebitaotlusi.

3. Kohtu vahendus ja kohtuvaidlus, ilmumine ja vaidlustamine

Abikaasad ei pea Taiwani kohtu vahenduses alati koos kohal olema. Taiwani kohus võib pereasja laadi järgi määrata pooled või seaduslikud esindajad isiklikult ilmuma; kui seda ilma mõjuva põhjuseta ei täideta, võib pereasjade seaduse (家事事件法) artikli 13 ja vastavalt kohaldatava tsiviilkohtumenetluse seadustiku (民事訴訟法) artikli 303 järgi esimesel korral tulla kõne alla haldustrahv (罰鍰) kuni TWD 30.000 (新臺幣). Kas tuleb vahendada (調解) koos samas ruumis ning kas eraldamine, kaitse, esindamine või muud menetlustoimingud on võimalikud, tuleb läbi käia kohtu ja asja asjaolude järgi.

Pereasjade seaduses sätestatud pereasjad käivad põhimõtteliselt kohtu vahenduse enne otsust. Ka asju, mis on kohe esitatud nõudena, nähakse õiguslikult mõnikord vahendustaotlusena; kättetoimetamisviisi või asja laadi erandite ja menetluse vahetamise reeglite tõttu ei saa tõlgendada, et kõik asjad järgivad muutumatut järjekorda. Vahenduses saab lahutustahtest kõrval korrastada koos seotud vaidlusküsimusi nagu vara, lapsed ja makseviis; alaealisele lapsele ebasoodsat üksmeelt ei saa siiski kinnitada muutmata.

Pereasjade seaduse artikli 13 sanktsioon tuleb kõne alla ainult siis, kui kohus on määranud poole või seadusliku esindaja isiklikult ilmuma. Kui seda ilma mõjuva põhjuseta ei täideta, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 303 vastavalt, seega saab esimesel korral määrata haldustrahvi kuni TWD 30.000; selle vastava kohaldamise alusel ei saa kedagi sundtoomisele määrata. Kui kohus seejärel teatab uuesti seaduslikult ja isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta, võib sanktsioone jätkata. Vastupidi ei saa ette lubada, et eraldi ruumid, pildiülekanne, pelgalt esindajate osalemine või kaitsemeetmed oleksid konkreetses asjas lubatud; asjaolud tuleb teatada kohtule ja menetlusjuhis tuleb läbi käia.

Kui vahendus või kompromiss sünnib, lõpeb abielu seadusjärgsel viisil ja tekib mõju nagu seadusjõulise otsusega. Kui vahendus ei sünni, võib menetlust jätkata kohaldatavate reeglite järgi; kohtulikus lahutuses on otsuse seadusjõud määrav. Menetluse kestus sõltub kättetoimetamisest (送達), vahendusistungite arvust, vaidlustatud asjaoludest ja tõenditest, ekspertiisist (鑑定) ja uurimisest, lapseküsimustest, rahvusvahelisest kättetoimetamisest ja astmest; kindlat lõppemise hetke ei saa teatada.

Ka vaidlustamist ei saa määrata üksnes dokumendi nime järgi. Tee ja tähtaeg erinevad selle järgi, kas tegu on otsuse apellatsiooniga (上訴), määruskaebusega määruse peale (抗告) või eraldi menetlusega vahenduse ja kompromissi saavutamise või mõju kohta. Pärast kättetoimetamise päeva, seadusjõu ja menetlusliku seisundi läbikäimist tuleb arvutada selle tüübi tähtaeg; ühes asjas kuuldud tähtaega ei tohi kanda teise menetlusse või registreerimismenetlusse.

4. Alused kohtulikuks lahutuseks ja süüdlase abikaasa piirang

Kehtiva tsiviilseadustiku (民法) artikli 1052 lõike 2 erand (但書) määrab, et põhimõtteliselt võib lahutust nõuda ainult vastaspool, kui abielu lagunemise (婚姻破綻) raske põhjus on omistatav ainult ühele abikaasale. Taiwani põhiseaduskohus (憲法法庭) on siiski Hiina Vabariigi kalendriaasta 112 põhiseaduslikus otsuses nr 4 (112年憲判字第4號) hinnanud, et säte on põhiseadusvastane (違憲) niivõrd, kui see võtab süüdlaselt abikaasalt (有責配偶) täielikult igasuguse võimaluse lahutuseks, arvestamata raske põhjuse tekkimist või piisavalt pikka kestmist, nii et see konkreetses asjas muutub ilmselgelt karmiks. Sõnastus jääb kehtima; ärge üldiselt kinnitage, et see on võimalik või võimatu, vaid vaadake, kuidas kohus kohaldab otsuse mõtet ja konkreetseid asjaolusid.

Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1052 lõige 1 loetleb kümme alust, millest kohtulikku lahutust saab nõuda, kui järgmised asjaolud on vastaspoole poolel.

1. Kaksikabielu (重婚)
2. Kokkulepitud suguühe muu isiku kui abikaasaga
3. Vastaspoole väärkohtlemine (虐待) ulatuses, mis teeb ühiselu talumatuks
4. Vastaspool väärkohtleb teie otsejoones sugulasi (直系親屬) või vastaspoole otsejoones sugulased väärkohtlevad teid endid, nii et ühiselu muutub talumatuks
5. Vastaspoole pahatahtlik maha jätmine (惡意遺棄) kestab
6. Vastaspool üritas teid tappa
7. On ravimatu raske haigus
8. On raske ravimatu psüühikahäire
9. Vastaspool on olnud teadmata kadunud üle 3 aasta
10. Jõustunud süüdimõistev otsus, millega on tahtliku süüteo eest mõistetud üle 6 kuu pikkune tähtajaline vangistus (有期徒刑)

Lõige 2 seab eraldi üldiseks aluseks juhu, kus muu raske põhjus kui eespool loetletud kümme alust teeb abielu jätkamise raskeks. Seetõttu tuleb asjad, mis esitavad kindla aluse lõikes 1, ja asjad, mis esitavad abielu jätkamise raskuse lõike 2 järgi, eristada õigusstruktuuris ja tõendamise esemes. Kuigi selle põhiseadusliku otsuse seadusandmise tähtaeg on möödunud, ei ole erandi sõnastust 25. juuli 2026 seisuga seadusest eemaldatud; kohus peab igas asjas kohaldama põhiseadusvastasuse hinnangu (違憲) mõtet.

Ka siis, kui abikaasa ei ole kättesaadav või on kodust lahkunud, ei tohi aluseid segada. Lõike 1 alus, et vastaspool on olnud teadmata kadunud üle 3 aasta, lõike 1 alus, et pahatahtlik maha jätmine (惡意遺棄) kestab, ja lõike 2 alus, et abielu on muust raskest põhjusest raske jätkata, erinevad. Politsei kadumisteade võib olla tõendiks viibimisest ja kulgemisest, kuid ei ole üldine eeldus kõigile lahutusnõuetele. Ei ole ka üldist eeldust, mille järgi tuleks esmalt esitada nõue ühiselu kohustuse täitmiseks, enne kui pahatahtlikku maha jätmist või muud rasket põhjust saab esitada. Pelk asjaolu kodust lahkumisest mõneks kuuks ei täida ühtki alust; lahkumise põhjus, mõjuv lahuselu alus, sidepidamine ja ülalpidamine ning kestus tuleb uurida konkreetsete asjaoludena.

Kas kokkulepitud suguühe muu isiku kui abikaasaga kuulub lõike 1 alusesse, tuleb uurida täpsete asjaolude, seadusjärgsete eelduste ja asjakohaste tähtaegade alusel. See, et see asjaolu on olemas, ei määra samal ajal järeldusi kohtuliku lahutuse, artikli 1056 kahjuhüvitise, abieluvara jäägi vahe jaotamise, artikli 1057 abikaasa ülalpidamise ega õiguste ja kohustuste kohta alaealise lapse suhtes või lapse ülalpidamise kohta. Iga vaidlusküsimus hinnatakse oma eelduste ja mõõdupuude, nagu lapse parimad huvid, järgi.

5. Välismaine abielu, välismaine lahutus ja Taiwani leibkonna registreerimine

Välismaal sõlmitud abielu või juba välismaal täideviidud lahutuse korral ei saa eeldada, et ainsad valikud oleksid esmalt abielu registreerimine Taiwanis (戶籍) või lahutushagi Taiwanis. Kui juba on välismaal sündinud isiklik õigustoiming või otsus, tuleb nende mõju ja tunnustamise võimalus esmalt uurida; kui menetlust ei ole veel alustatud, tuleb võrrelda pädevust, kohaldatavat õigust (準據法) ja oodatavaid registri- ja täitmismõjusid.

Asja uurimisel määratakse iga poole kodakondsus, elukoht ja harilik viibimiskoht (經常居所), abielu või lahutuse koht ja viis, praegune Taiwani leibkonna registreerimine ja välismaised perekonnaregistrid ning olemasolevad välismaised otsused, vahendusprotokollid või lahutustunnistused. Välismaise otsuse korral tuleb uurida ka menetluslikku õiglust, näiteks kas vastaspool on saanud seadusliku kättetoimetamise ja kaitsevõimaluse. Lõpuks tuleb määrata, millist mõju Taiwanis soovitakse: abielu lõppemine, leibkonna registreerimise muutus, vara hindamine või täitmine.

Selgitus, et lahutus kehtib kohaliku õiguse järgi välismaal, või üksik välismaine lahutustunnistus ei asenda kõiki Taiwani menetlusi (戶政). Vastupidi ei vaja kõik välismaised lahutused sama tunnustamishagi või samu dokumente. Taiwanis nõutav tunnustamine või mõju hindamine ja registreerimine leibkonna registrisse (戶籍) võib erineda selle järgi, kas tegu on otsuse või haldustunnistusega, koostamisriigist ja dokumendi vormist ning poolte tsiviilstaatusest.

Välismaised dokumendid võivad eeldada Taiwani välisesinduste või teiste pädevate asutuste legaliseerimist; ametlike juhiste järgi võib igale dokumendile olla vajalik legaliseeritud või notari kinnitatud hiinakeelne tõlge. Mandri-Hiinas koostatud dokumendid ning Hongkongis või Macaus koostatud dokumendid järgivad kontrollireegleid (認證), mis erinevad üldistest välismaistest dokumentidest; koostamispiirkond tuleb täpselt teatada. Enne esitamist tuleb läbi käia leibkonnaregistri osakonna ja pädeva asutuse uusimad juhised originaali, legaliseerimise, tõlke ja taotluse kohta esindaja kaudu.

6. Eluaseme nimi, abielueelne vara ja abieluvara jäägi jagamine

Eluaseme ostuhinna tasumine abielueelse varaga või registreerimine ühe poole nimele ei otsusta omandiõigust ega abieluvara jäägi jaotamist. Eluaseme registreeritud nimi ja ostuvahendite päritolu on olulised tõendid, kuid eraldi nõuded nagu omandiõigus, kingitus, registreerimine teise nimele (借名登記), laen ja alusetu rikastumine (不當得利) on teised küsimused kui abieluvara jäägi vahe jaotamine (剩餘財產差額分配) tsiviilseadustiku (民法) artiklis 1030-1. Tegelik kokkulepe, omandamise alus ja aeg, rahavood, võlg, tasuta omandamine ja tõendid tuleb uurida eraldi; pelgalt osa tasumine abielueelse varaga või registreerimine ühe nimele ei otsusta kõiki järeldusi.

Eluasemeküsimused tuleb jagada kolmeks kihiks. Esmalt vaadatakse registreerimise ja omandamise aluse järgi, kes omab kindlat vara. Seejärel vaadatakse tegeliku kokkuleppe ja vahendite andmise laadi järgi, kas tekib kingitus, registreerimine teise nimele, laen, usaldus (信託), alusetu rikastumine, kulude hüvitamine või muid lepingulisi nõudeid. Lõpuks vaadatakse eraldi, kas see vara või selle väärtus ja seotud võlg kuuluvad seadusjärgse vararežiimi (法定財產制) lõppemisel abieluvara jäägi vahe jaotamise arvutusse. Pelk käsiraha või laenuosade tasumine abielueelse säästuga ei kanna registreeritud nime üle ega lõpeta registreerimine ühe nimele kõiki lepingu-, kasutus-, tagasimakse- ja abikaasade varaküsimusi.

Tsiviilseadustiku (民法) artikkel 1017 eristab abielueelset vara (婚前財產) ja pärast abielu sõlmimist omandatud vara (婚後財產) ning seab oletuse, et vara, mille omandamise aega on raske tõendada, on abielu järel omandatud vara. See on lähtekoht liigitamisel ja tõendamisel, kui seadusjärgset vararežiimi arvutatakse, mitte otsetee omandiõiguse määramiseks registreerimisest sõltumata või vastaspoole eraldi nõuete kõrvaldamiseks. Ülekanded, müügileping, laenuleping ja tagasimaksed, kviitungid (收據), pooltevahelised teated, maksu- ja registridokumendid ning omandamise alus ja aeg tuleb siduda kokku, et tegelik õigussuhe tuleks nähtavale.

Tsiviilseadustiku (民法) artikkel 1030-1 on kord, milles seadusjärgse vararežiimi lõppemisel arvutatakse iga abikaasa pärast abielu tekkinud netovara, mis täidab eeldused, ja jaotab vahe põhimõtteliselt võrdselt. See ei ole kord, mis muudaks kogu abielu ajal omandatud vara kaasomandiks (共有) või jagaks iga eseme pooleks. Pärimise või muu tasuta omandamisega saadud vara ja hüvitis mittevaralise kahju eest (慰撫金) on seadusjärgsest arvutusest välja jäetud; asjassepuutuv võlg ja seadusjärgsed reeglid käsutuste kohta enne vararežiimi lõppemist tuleb samuti arvesse võtta. Kui võrdse vahejaotuse tulemus seadusjärgsete asjaolude järgi on märkimisväärselt ebaõiglane, võib kohus jaotatavat summat kohandada või jaotamise keelata.

Suguühe muu isiku kui abikaasaga või vastutus abielu lagunemise eest ise ei välista jaotusõigust iseenesest ega alanda seda iseenesest. Konkreetseid asjaolusid, mis kuuluvad seadusjärgsetesse kohandusteguritesse, nagu vara varjamine või võõrandamine, panus majapidamisse ja laste kasvatamisse ning ühiselu ja vara omandamise asjaolude tervik, saab siiski esitada ja tõendada eraldi. Pelgalt eri kodakondsuse alusel ei tohi kinnitada, et artikli 1030-1 arvutusviis erineb.

See õigus lõpeb, kui seda ei kasutata 2 aasta jooksul teadasaamisest abieluvara jäägi vahest ja igal juhul 5 aasta jooksul seadusjärgse vararežiimi lõppemisest. Need 2 tähtaega tohib siduda ainult artikli 1030-1 nõudega ega kasutada tähtaegadena omandiõigusele, laenule, kahjuhüvitisele, abikaasa ülalpidamisele pärast lahutust või lapse ülalpidamisele. Tähtaja tegelik alguspunkt ja seadusjärgse vararežiimi lõppemise hetk tuleb läbi käia dokumendidest punkti kaupa.

7. Kahjuhüvitis lahutuse alusel, abikaasa ülalpidamine, abieluväline ühiselu ja kolmas isik

Need ei ole samad õigused. Õigus abieluvara jäägi vahe jaotamisele tsiviilseadustiku (民法) artiklis 1030-1, kahjuhüvitis kohtulikus lahutuses artiklis 1056, süüta abikaasa ülalpidamine pärast lahutust (贍養費) artiklis 1057 ja alaealiste laste ülalpidamine erinevad tekkimise eelduste, arvutuse ja tähtaegade poolest. Jaotusõigusele kohaldatakse 2 aastat vahe teadasaamisest ja 5 aastat seadusjärgse vararežiimi lõppemisest; neid tähtaegu ei tohi muutmata kanda teistele nõuetele.

Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1056 kahjuhüvitis on õigus, mis kohtulikus lahutuses vastutava vastaspoole suhtes uurib eraldi varalist kahju ja mittevaralist kahju, mis täidab seadusjärgsed eeldused (erand lõikes 2: nõude esitaval isikul endal ei tohi olla süüd). Vastutav tegu, kahju, põhjuslik seos ja mittevaralise nõude eraldi eeldused tuleb toetada tõenditega. Pelgalt seetõttu, et abielu lagunemist puudutavaid asjaolusid on olemas, ei ole kindlat summat kinnitatud ega teki teisi varanõudeid asemele.

Abikaasa ülalpidamine pärast lahutust tsiviilseadustiku (民法) artikli 1057 järgi eeldab, et süüta abikaasa satub kohtulikus lahutuses eluhätta. Esmalt tuleb läbi käia, kas tegu on vastastikusel nõusolekul lahutusega või kohtuliku lahutusega, kas nõude esitaval isikul ei ole süüd ja kas ta on lahutuse tõttu tegelikult hätta sattunud; ulatust hinnatakse konkreetsete dokumentide järgi, lähtudes vajadusest ja vahenditest (贍養費). Riiklik keskmise tarbimise statistika ei ole siduv valem ega ole seda ka pelk vastaspoole süü.

Alaealiste laste ülalpidamine on õigus ja kohustus vanemate ja lapse vahel ning erineb endiste abikaasade ülalpidamisest artikli 1057 järgi. Artikli 1030-1 jaotus on abikaasade vararežiimi arveldus ega asenda kahjuhüvitist või ülalpidamist. Kui on deliktnõudeid muu isiku kui abikaasa vastu, kindla vara tagastamine, laen või lepingulisi nõudeid, tuleb õiguslik alus, pooled, kahju ja tähtaeg määrata eraldi. Kõigile õigustele ei saa kinnitada ühtainsat 5 aasta tähtaega lahutuspäevast; iga nõude teke, teadmine, sündmus, menetluse seis ja aegumise reeglid (消滅時效) tuleb uurida eraldi.

Pooled, kes elavad koos ilma abieluta, ei omanda pelga ühiseluga abieluõiguslikke õigusi nagu lahutus või abikaasa ülalpidamine (贍養費). Kui on siiski tegelikku ühist vara, laenu, lepingut, registreerimist teise nimele, usaldust, alusetut rikastumist või õigusvastast tegu, saab seda analüüsida abielust sõltumatu vara- või nõudesuhtena. Pelga ühiselu kestuse järgi ei saa lubada jaotust, mis eeldab abielu, ega ette kinnitada konkreetset õiguslikku taastamist.

Abikaasa sugulased, näiteks mehe või naise perekonnast, ei ole võlgnikud abikaasa ülalpidamisele pärast lahutust tsiviilseadustiku (民法) artikli 1057 järgi. Pelk väide kolmanda isiku raskest sekkumisest või solvangust ei loo kohe kahjuhüvitist. Nõue kolmanda vastu eeldab eraldi õiguslikku alust õigusvastasest teost või varalise õiguse alusel ning asjaomaseid eeldusi ja tõendeid, nimelt õigusvastast tegu, tahtlust või hooletust, kahju ja põhjuslikku seost.

8. Õigused ja kohustused alaealise lapse suhtes ning lapse parimad huvid

Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklite 1055 ja 1055-1 järgi hindab kohus lapse asju, sealhulgas alaealiste laste õiguste teostamist ja kohustuste kandmist (未成年子女權利義務之行使或負擔) ning suhtlusõigust (會面交往), lapse parimate huvide mõõdupuu (子女最佳利益) järgi. Kuna seadusjärgsed tegurid ja konkreetsed dokumendid — lapse vanus, tervis, tahe ja arenguvajadus, vanemate elu, hooldusvõime ja hoiak, emotsionaalne side lapsega ning kas takistatakse suhet teise vanemaga — võetakse arvesse koos, ei saa järeldust määrata üksnes vanemate tulu või abielu lagunemise vastutuse alusel (子女最佳利益).

Taiwani õiguse täpne mõiste on õiguste ja kohustuste kasutamine ja kandmine alaealise lapse suhtes. Sellesse võivad kuuluda elukoht, igapäevane hooldus, otsused hariduse ja tervishoiu kohta, vara hooldamine ja seaduslik esindamine. Üldkeeles võib rääkida hooldusõigusest (親權); see üks sõna ei kata siiski täielikult Taiwani õiguse järgset õiguste ja kohustuste tervikut.

Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1055 järgi võivad vanemad kokku leppida, kes pärast lahutust kasutab ja kannab neid õigusi ja kohustusi. Kui kokkulepe puudub või ei sünni, võib kohus määrata; kui kokkulepe on lapsele ebasoodne, võib kohus seda muuta või teha vajaliku otsuse (民法). Ka olemasoleva otsuse järel võib tulla kõne alla kohtu uurimine, kui muutus hilisemate asjaolude ja lapse huvide järgi on vajalik. Allkirjastatud lahutuskokkulepe ei takista hilisemat lapse parimate huvide uurimist ega tohi kokkuleppe muutust käsitleda pelga tsiviilstaatuse vormi esitamisena.

Uurimises tsiviilseadustiku (民法) artikli 1055-1 järgi võetakse koos arvesse lapse vanus, sugu, arv ja tervis, lapse tahe ja vajadus isiksuse arenguks, vanemate vanus, elukutse, käitumine, tervis, majanduslik võime ja eluolukord, tahe ja hoiak kaitseks ja kasvatuseks, emotsionaalne side vanemate ja lapse vahel ning asjaolud, mis on takistanud lapse suhet teise vanemaga. Kohus kuulab lapse arvamuse seadusjärgsel viisil ja võib arvesse võtta pädevate asutuste või lastekaitse kutsetöötajate uurimisi ja arvamusi. Kõrge tulu või vastutus abielu lagunemise eest võib olla vaid üks asjaolu paljudest, mitte ainuotsustav mõõdupuu ega alus vanemat tasustada või karistada.

Kui valitud lahutustee tekkimise eeldused on täidetud, võib abielu ise esmalt lõppeda, ka siis kui osa vara- või lapseküsimusi jääb. Seda ei tohi siiski näha kõigis asjades soovitatava otseteena. Selgitamata vara säilitamine ja arveldus, milline kokkulepe või kohtu otsus lapse elukoha, hoolduse, arstiabi ja hariduse, lapse ülalpidamise ja suhtluse kohta on vajalik, ning kas vaidluse ajal on vaja ajutist korraldust (暫時處分) turvalisuseks ja elu järjepidevuseks, tuleb uurida koos.

9. Lapse ülalpidamine, suhtlus, sundtäitmine ja ajutine korraldus

Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1116-2 järgi jätkub vanemate ülalpidamiskohustus alaealise lapse suhtes ka pärast lahutust. See on teine õigus kui ülalpidamine endise abikaasa suhtes tsiviilseadustiku (民法) artikli 1057 järgi. Lapse elu-, haridus- ja ravikulud ning erivajadused ning iga vanema tulu, vara, ülalpidamisvõime ja tegelik hoolduse jaotus tuleb uurida dokumentidest, et määrata konkreetne koormis.

Kui olemasolevat kokkulepet või otsust lapse ülalpidamise kohta kavatsetakse muuta, tuleb lapse praegune vajadus, mõlema vanema praegused vahendid ja eluolud, olemasolevate dokumentide sisu ja vorm, makse kulg ja lapse parimad huvid uurida koos. Ükski reegel ei nõua, et iga muutus eeldaks alati pooltele täiesti ettenägematut sündmust. Vastupidi ei määrata muutuse summat ka kohe pelga hinnamuutuse või ühepoolse väite järgi; dokumendid uusimate kulude ja maksevõime tõendamiseks on vajalikud.

Kui suhtlust (會面交往) takistatakse, uuritakse olemasoleva kokkuleppe või otsuse sisust ja täitmisjõust, takistuse kulust ning lapse tahtest, turvalisusest ja eluplaanist, kas kohtult saab taotleda sisu määramist või muutmist, täitmist või sobivat ajutist korraldust (暫時處分). Praegune kokkulepe või otsus, sidepidamise väljavõtted, tegelikult üritatud kohtumisajad ja -kohad, kooli- ja arstiajad ning asjaolud, mis mõjutavad turvalisust ja stabiilsust, tuleb korrastada.

Ka täitmises pereasjade seaduse (家事事件法) artikli 194 järgi peab meetod vastama lapse parimatele huvidele; asja järgi võib tulla kõne alla vahetu või kaudne sund. Pelk asjaolu takistatud kontaktist ei taga kohe kehalise jõu kasutamist, lapse üleandmist, vastaspoole karistamist või last puudutava hooldusotsuse muutmist. Aste ja meetod tuleb määrata, arvestades lapse vanust ja tahet, praegust kaitseolukorda ning täitmise emotsionaalset mõju ja turvalisust.

Lapse ülalpidamise täitmises on olemasoleva täitedokumendi (執行名義) sõnastus, maksetähtajad, võlg ja maksed olulised; suhtluse täitmises on oluline, kas kontaktiviis ja tingimused on konkreetsed. Lapse ülalpidamise maksmine ja suhtluse täitmine ei ole vahendid, mida võiks omavahel kättemaksuhimuliselt vahetada; lapse huvides tuleb kohustus ja menetlus igaüks käsitleda iseseisvalt.

10. Rahvusvaheline ümberasumine lapsega

Pelk kokkulepe, et laps elab Taiwanist väljaspool, ei tee selle riigi elukalliduse taset lapse ülalpidamise iseseisvaks valemiks. Tegelikud eluaseme-, haridus-, ravi- ja sõidukulud ning lapse vajadus, mõlema vanema tulu, vara ja hoolduskoormis ning olemasolev kokkulepe või otsus tuleb uurida koos. Elukohariigi kulud võivad olla materjaliks konkreetsete kulude hindamisele, kuid ei määra iseenesest koormise suurust.

Rahvusvahelises ümberasumises tuleb esmalt läbi käia, kellel on võim määrata lapse elukohta ja reise ning kas on teise vanema nõusolek või kohaldatav kohtumäärus (親權). Seejärel uuritakse, kas ümberasumine vastab lapse parimatele huvidele ja milline mõju sellel on haridusele, arstiabile, elu järjepidevusele ja jätkuvale suhtlusele jäänud vanemaga. Tegelikult teostatav plaan nagu sidepidamise sagedus, viibimine puhkusel, sõidukulud ja üleandmiskoht on vajalik.

Passi andmine ja kasutamine, Taiwani ja sihtkoha sisenemine ja väljumine ning elamise, sisserände ja perekonnaregistri tingimused erinevad tsiviilõiguslikest otsustest hooldusõiguse (親權) kohta. Samuti tuleb läbi käia, kas olemasolevaid lapseotsuseid või -kokkuleppeid saab Taiwanis ja sihtkohas igaüks tunnustada ja täita (親權). Kui on konkreetne hirm ühepoolse lahkumise, tagastamisest keeldumise või turvariski ees, tuleb asjaomaste pädevuste järgi uurida, milliseid säilitavaid toiminguid või ajutisi korraldusi (暫時處分) saab taotleda enne riigist lahkumist või kiireloomulistes asjades.

Ei tohi eeldada, et 1980. aasta Haagi konventsioon rahvusvaheliste lapseröövide tsiviilõiguslike aspektide kohta kehtiks Taiwanis iseenesest. Piiriülene ümberasumine, kinnipidamine või tagastamine tuleb lapse varasema elukoha, praeguse koha ning asjaosaliste ja menetluste seisundi järgi uurida iga pädevuse juhistest ja täitmisvõimalusest; pelk ühe konventsiooni nimi ei luba järeldust. Ei ole soovitatav viia last ära olemasoleva kokkuleppe või määruse vastaselt ega jätta teda tagastamata; enne ümberasumist tuleb läbi käia seaduslik nõusolek või otsus ja kiireloomulised kaitsevahendid (親權).

11. Tõendid ja praktiline ettevalmistus

Dokumendid korrastatakse mitte kogumina vastaspoole survestamiseks, vaid väljavõttena pädevuse, menetluse, asjaolude ja lapse vajaduse täpseks selgitamiseks. Kui järgmised üheksa kategooriat valmistatakse nii, et sündmuste ajajärjestus ja originaalide päritolu on nähtavad, väheneb oht eri nõuete ja tähtaegade segiajamiseks.

1. Abielutunnistus ja Taiwani tsiviilstaatuse dokumendid ning iga poole kodakondsus, elukoht, harilik viibimiskoht ja praegune aadress korrastatakse. Samuti tunnused tegelikust elukeskusest ja kättetoimetamiskõlblikust aadressist, mis erinevad dokumendikandest.
2. Kirjalik lahutuskokkulepe ja kulg, milles tunnistajad on tõendanud ehtsat lahutustahet, kohtudokumendid, kättetoimetamise väljavõtted, vahendusprotokoll, kompromissiprotokoll, otsus ja tõend seadusjõust kogutakse menetluste kaupa.
3. Välismaised abielu- ja lahutusregistrid ja välismaised otsused või tunnistused, Taiwani välisesinduste või pädevate asutuste legaliseerimine (認證), hiinakeelne tõlge ja legaliseerimise või notari kinnituse seis ning tunnustamise, mõju ja registreerimise seis Taiwanis käiakse läbi.
4. Kohaldatav abikaasade varaleping ja -režiim, varad, võlad, registreeritud nimed, omandamise alus ja aeg ning dokumendid ülekandest, võõrandamisest, laenust, tagasimaksest, maksudest ja väärtuse määramisest seotakse koguloetellu.
5. Esitatud lahutusalused pannakse neutraalsesse ajakavasse sündmuse ja aja järgi ning seaduslikult hangitud side-, arsti- ja politseidokumendid ning muud tõendid säilitatakse algses seisundis. Oletus ja vahetult tõendatud asjaolud eristatakse.
6. Iga lapse vanus, tervis, haridus ja elukoht, varasem ja praegune hoolduskulg, arengutasemele vastav tahe, suhe iga vanemaga ning dokumendid turvalisusest ja stabiilsusest valmistatakse lapse parimate huvide vaatenurgast.
7. Praegune lapsi puudutav kokkulepe või otsus, lapse ülalpidamise maksmine ja tegelikud kulud, suhtluse kulg, reisidokumendid, reisikava ja konkreetne rahvusvaheline ümberasumise plaan korrastatakse koos.
8. Kõik päevad taotlusele, registreerimisele, apellatsioonile, määruskaebusele, õiguste kasutamisele ja täitmisele seotakse iga täpse tähtaega käivitava sündmusega. Otsuse andmist, kättetoimetamist ja seadusjõudu, vahenduse või kompromissi saavutamist, õiguse teadmist ja režiimi lõppemist ei segata.
9. Abikaasa ja lapse isikukoodid, aadressid ning arsti-, haridus- ja majandusandmed avaldatakse ainult vajalikele isikutele ja asutustele vajalikus ulatuses ning koostatakse kava isikuandmete kaitseks, mis hõlmab failide juurdepääsu, edastamisviisi ja koopiate hävitamist.

Õigusvastane jälgimine, juurdepääs kontodele, sissetungimine mobiiltelefoni või arvutisse, asukoha jälgimine, seadusega keelatud salvestamine ja lapse eraandmete avalikustamine ei tohi teenida tõendite hankimise meetodina. Kättemaks vastaspoole vastu, vara varjamine või näiline võõrandamine ning lapse ümberasumine kokkuleppe või otsuse vastaselt võib asjale ja lapsele kaasa tuua lisariske. Kui dokumentide seaduslikkus või säilitamismeetod on ebaselge, tuleb kohaldatav õigus ja kohtu menetlus läbi käia enne kogumist.

12. Ametlikud allikad

Järgmised esmased allikad (1. aste) on lähtekoht selle artikli õigusstruktuuri ja menetluste läbikäimiseks, seis 25. juuli 2026. Enne tegelikku toimingut tuleb muudatused, pädeva asutuse uusimad juhised ja asjale kohaldatav tekst uuesti läbi käia.

1. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: tsiviilseadustik (民法)
2. Taiwani justiitsministeerium: tsiviilseadustiku ingliskeelne tekst
3. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: pereasjade seadus (家事事件法)
4. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 303
5. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: sätted ajutiste korralduste kohta mittevaidluslikes pereasjades
6. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: leibkonna registreerimise seadus (戶籍法)
7. Taiwani Siseministeeriumi leibkonnaregistri osakond: juhised lahutuse registreerimisest
8. Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: seadus välismaise elemendiga tsiviilõiguslikele suhetele kohaldatava õiguse kohta (涉外民事法律適用法)
9. Taiwani põhiseaduskohus: Hiina Vabariigi kalendriaasta 112 põhiseaduslik otsus nr 4 (112年憲判字第4號)
10. Taiwani põhiseaduskohus: Hiina Vabariigi kalendriaasta 112 põhiseadusliku otsuse nr 4 ingliskeelne tekst

13. Seotud juhised

• Milliste asjadega tegeleme
• Kuidas kinnitatakse töö ulatus ja tasud
• Kuidas büroo poole pöörduda

---

See artikkel on üldine ülevaade lahutusest, rahvusvahelistest pereasjadest, abikaasade varast ja alaealistest lastest Taiwanis ega ole õigusnõu üksiku asja kohta. Menetlus ja tulemus võivad sõltuda pädevusest, kohaldatavast õigusest, välismaiste otsuste tunnustamisest, abielu- ja tsiviilstaatusest, vararežiimist, olemasolevast lapsekokkuleppest või -otsusest, asjaoludest ja tõenditest ning uusimatest ametlikest sätetest. Registreerimis-, vaidlustamis-, nõude- ja täitmistähtajad tuleb enne toimingut läbi käia punkti kaupa iga õiguse ja iga menetluse täpse alguspunkti järgi.

Advokaat Wei Tseng (曾雋崴)