Kui pereliige sureb, ei avane ainult üks menetlus. Tuleb eraldi välja selgitada, kes on pärijad (繼承人), millised varad ja milline võlg on pärandvara objekt, kas ellujäänud abikaasal on eraldi abieluvaraline õigus, kes teostab alaealise lapse suhtes õigusi ja kannab kohustusi (親權), kas alaealise eestkoste (未成年人監護) on vajalik ning kuidas lapsele kuuluvat vara kaitstakse. Need küsimused võivad üksteist mõjutada, kuid õiguslik alus ja hindamise järjekord ei ole samad.
Eriti tuleb eristada pärandiosa ja õigust abielu ajal soetatud vara jäägi vahe jaotamisele, hooldusõigust ja alaealise eestkostet, seaduslikku esindamist (法定代理) ja omandiõigust varale. Kui ühes küsimuses tehtud järeldus kantakse muutmata teisele, võidakse valesti mõista õiguse kandjat, arvutusobjekti või vajalikku kohtumenetlust. Järgnev korraldab üldise läbivaatamisjärjekorra Taiwani tsiviilseadustiku (民法) ja ametlike menetlusmaterjalide põhjal.
1. Seadusjärgsed pärijad ja pärandiosa
Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklite 1138 ja 1144 järgi pärib abikaasa koos kõnealuse järjekoha pärijatega ning otse alanevad järeltulijad (直系血親卑親屬) kuuluvad seadusjärgses pärimisjärjekorras esimese pärijate rühma. Kui kehtivat testamenti (遺囑) ei ole, kui asjaomased pärijad on ainult abikaasa ja kaks last ning kui ei ole pärandist loobumist (拋棄繼承), pärimisõiguse kaotust (喪失繼承權), asenduspärimist (代位繼承) ega muud asjaolu, mis muudab järeldust, pärib kolm isikut põhimõtteliselt igaüks 1/3. See on ainult eeldus reegli selgitamiseks, mitte järeldus konkreetses pärandiasjas.
Tsiviilseadustiku (民法) artikkel 1138 kinnitab seadusjärgsete pärijate järjekorra abikaasast eraldi: otse alanevad järeltulijad, vanemad, õed-vennad (兄弟姊妹) ja vanavanemad selles järjekorras. Kui varasema järjekoha pärijaid on, ei päri hilisema järjekoha pärijad põhimõtteliselt nende ees. Sama järjekoha sees tuleb kindlaks teha surmahetk, põlvnemine, lapsendamine ja asenduspärimise olemasolu; seetõttu on tähtis esmalt säilitada materjalid peresideme kohta.
Ellujäänud abikaasa ei ole hilisema järjekoha pärija artikli 1138 sugulusele rajatud pärimisjärjekorras tsiviilseadustikus (民法); artikli 1144 järgi pärib ta koos tegelikult kohalduva järjekoha pärijatega. Konkreetne suhe ühises pärimises võib siiski erineda selle järjekoha järgi, kellega koos päritakse. Pärimisõiguse kaotuse põhjuse olemasolu, seadusjärgne loobumine ja asenduspärimise tekkimine varem surnud järeltulija asemel mõjutavad samuti tulemust.
Asjaolu, et pärand on avatud, ei tähenda, et iga pärija saaks kohe kindla hoiuse või kindla kinnisasja ainsaks omanikuks. Ühises pärandvarasuhtes tehakse kindlaks pärandvara ulatus, võlg ja kulud korrastatakse ning jagamiskokkuleppe või kohtumenetlusega saab kindlaks määrata iga vara kuuluvuse. Seetõttu tuleb eristada abstraktne seadusjärgne pärandiosa (應繼分) ja konkreetse vara lõplik kuuluvus.
2. Testament ja pärandvara kindlaksmääramine
Kehtiv testament võib määrata jagamisviisi, mis erineb seadusjärgsest pärimisjärjekorrast. Tuleb siiski kontrollida testamendi vormi, testamendivõimet, tõlgendamist ja täidetavust ning arvestada ka sundnormide piire, sealhulgas sundosa (特留分). Pelk asjaolu, et testament on olemas, ei määra veel kogu pärandvara kuuluvust; vastupidi, kui testament mainib ainult teatud varasid, võib seadusjärgne pärimisjärjekord kohalduda ülejäänule.
Enne pärandiosa arvutamist tuleb esmalt välja selgitada pärandvara koosseis ja õiguslik iseloom. Materjalidega tuleb kindlaks teha mitte ainult kinnisasjad, hoiused, väärtpaberid, äriühingu osalused, nõuded ja vallasasjad, vaid ka pärandaja (被繼承人) võlg, käenduskohustus, tasumata maksud ja matusega seotud kulud. Ei tohi järeldada ainuüksi registri või konto nime järgi; tuleb ka kontrollida tegelikku omandisuhet, kaasomandi osa, kolmanda isiku õigusi ja seatud tagatisi.
Hüvitised, mille kasusaaja on märgitud eraldi, näiteks kindlustus või pensionihüvitis (退休金), võidakse lepingu ja kohaldatava õiguse järgi käsitleda teisiti kui pärandvara. Usaldusvara (信託) eeldab usalduslepingu struktuuri ja kasusaaja õiguse (信託受益權) kindlakstegemist; eluajal tehtud kingitused või üleandmised võivad tõstatada tagastamise, arvamisse võtmise või sundosa küsimusi. Kui kontosid või kinnisasju on välismaal, tuleb arvesse võtta ka asukohariigi õigust ja Taiwani õiguse valiku reegleid.
Varauurimine ei ole ainult õiguste jälgimine; see on ka võla ja menetlusriskide mõistmine. Finantsasutuste saldotõendid, kinnistusregister, maksematerjalid, kindlustuslepingud, usaldusdokumendid, äriühingu raamatud ning materjalid laenudest ja käendustest tuleb korrastada samale viitepäevale. Kui puudulike materjalidega arvutatakse ainult konkreetne pärandiosa, võib tekkida kõrvalekalle tegelikult jagatavast netovarast.
3. Abikaasa õigus abieluvara jäägi jaotamisele
Ellujäänud abikaasa ei saa automaatselt poolt pärandvarast. Õigus abielu ajal soetatud vara jäägi vahe jaotamisele (剩餘財產差額分配) Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklis 1030-1 on õigus, millele abikaasa võib eraldi tugineda, kui seadusjärgsed eeldused on täidetud, ja see tuleb arvutada pärandiosast eraldi. Kõik abielu ajal omandatud varad ei kuulu iseenesest arvutusse ega saa ellujäänud abikaasa tingimata poolt pärandvarast. Asi tuleb hinnata pärast seda, kui vararežiim, iga vara omandamise põhjus ja hetk, võlg ja seadusjärgselt välistatud kirjed on kindlaks tehtud.
See õigus võrdleb seadusjärgse vararežiimi (法定財產制) lõppemisel kummagi abikaasa abielu ajal toimunud vara kasvu seadusjärgse mõõdupuu järgi. Tekkimise alus, vastaspool ja arvutusobjekt erinevad pärandiosast, mis tekib seetõttu, et ellujäänud abikaasa on pärija. Kui see nõue tekib, võib selle tulemuse esmalt arvesse võtta, seejärel teha kindlaks pärandvara, mis pärandajale jääb.
Arvutuses ei tohi vaadata ainult väljendit „abielu ajal omandatud varad“, vaid tsiviilseadustikus (民法) sätestatud kaasamise ja välistamise ulatust. Võib olla seadusjärgselt välistatud kirjeid, nagu pärimise või kingitusega omandatud varad ja hüvitis mittevaralise kahju eest (慰撫金); abielu ajal tekkinud võlg tuleb samuti arvesse võtta. Kas abikaasad on kokku leppinud teises režiimis, milline on vara omandamise põhjus ja kuupäev ning kuidas väärtuse viitepäev kindlaks määratakse, hinnatakse materjalide järgi.
Tsiviilseadustiku (民法) artikkel 1030-1 sätestab, et kui võrdse jaotuse tulemus on ilmselgelt ebaõiglane, võib kohus jaotussummat kohandada. Konkreetselt tuleb kaaluda tegureid, mida seadus nõuab: abielu kestus, kodutöö ja laste hooldus, majanduslik panus, kutsealased asjaolud ning vara omandamise ja haldamise seisund. Seetõttu ei saa ette kindlaks määrata, kas nõue tekib, ega selle summat pelgalt registrisse kantud omandit või abielu kestust võrreldes.
4. Pärandvõlg ja pärandist loobumine
Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artikli 1148 järgi astub pärija üldõigusjärglasena pärandaja varalistesse õigustesse ja kohustustesse pärandi avanemisest, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on üksnes pärandaja isiklikud. Vastutus pärandvõla (繼承債務) eest on põhimõtteliselt piiratud pärimisega saadud vara väärtusega. Tuleb siiski arvestada ka seotud seadusjärgseid menetlusi ja erandeid, nagu loetelu koostamine, kuulutus ja makse võlausaldajatele ning pärandvara säilitamine.
Pärija, kes soovib pärandist loobuda, peab tsiviilseadustiku (民法) artikli 1174 järgi kirjalikult avaldama tahte pädevale kohtule 3 kuu jooksul päevast, mil ta on teadnud pärimisõigusest. Ei tohi arvata, et loobumine seadusjärgses vormis tekiks ainuüksi seetõttu, et perekonnas öeldakse, et midagi ei soovita vastu võtta, või seetõttu, et vara ei kasutata (拋棄繼承). Järgmise järjekoha pärijale tekkiv tagajärg või mõju asenduspärimisele tuleb samuti kindlaks teha peresideme ja menetluse kulgemise järgi.
Enne pärandvara käsutamist või võla tasumist tuleb koos läbi vaadata aktiivvara ja passiivvara. Tuleb kindlaks teha võlausaldajate olemasolu, tagatisõigused, käendusvõlg, kestvad lepingud ja maksudeklaratsiooni kohustus ning vajaduse korral kaaluda vara loetelu esitamist ja võlausaldajate menetlust. Tuleb vältida ka asjaolusid, mis võivad mõjutada seaduses määratud vastutuse piiramist, nagu vara varjamine või loetelust väljajätmine.
Taiwani rahandusministeeriumi maksportaali juhist pärandiasjade taotlusmenetluse kohta uuendati seisuga 25. juuni 2026; see selgitab vara loetelu esitamise ja pärandist loobumise kohtumenetluse tavalist 3-kuulist tähtaega ning pärandimaksu deklaratsiooni tavalist 6-kuulist tähtaega. Algushetk, pikendamine, erandid ja pädevus tuleb siiski kindlaks teha asja kaupa ning seda juhist ei tohi kasutada konkreetse tähtaja arvutamiseks.
Pärandimaksu deklaratsioon, leibkonna registreerimise teade (戶籍), kinnisasja ja sõiduki omandi üleminek ning finantsasutuste makse menetlus võivad erineda pädeva asutuse ja esitatavate dokumentide poolest. Kohtule esitatavaid pärandist loobumise dokumente ja maksuasutuse pärandimaksu deklaratsiooni ei tohi pidada samaks menetluseks. Kuna mitu tähtaega võib kulgeda ühel ajal, on kindlam hallata iga menetluse algushetke ja tõendeid eraldi ajakavana.
5. Ellujäänud vanema hooldusõiguse õigused ja kohustused
Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artikli 1089 järgi, kui üks vanematest ei saa alaealise lapse suhtes õigusi teostada ega kohustusi kanda (親權), kasutab teine seda põhimõtteliselt. Kui ellujäänud vanem säilitab hooldusõiguse (親權) ja vastupidist kohtuotsust ei ole, jätkab see vanem tavaliselt hooldusõiguse õiguste ja kohustuste kasutamist. Konkreetsete asjaolude, nagu juba antud otsus, hooldusõiguse piiramise või peatamise põhjused, rahvusvahelised elemendid ja lapse parimad huvid, järgi võib siiski olla vajalik kohtumenetlus.
Hooldusõiguse õigustesse ja kohustustesse võivad kuuluda alaealise lapse kaitse ja kasvatus, otsused elukoha kohta, seaduslik esindamine ja vara haldamine. Iga volitus tuleb kasutada lapse isiku ja varaliste huvide kaitsmiseks, mitte vanema enda hüvanguks. Igapäevase kaitse otsused ja seaduslik esindamine olulise varakäsutamise jaoks võivad eeldada erinevat kontrolli.
Tuleb vaadata mitte ainult peresuhteid enne ja pärast surma, vaid ka olemasolevaid lahutusotsuseid, otsuseid hooldusõiguse kasutamise kohta ning õiguse piiramist või peatamist. Kui välismaine kohus on andnud otsuse, tuleb kontrollida ka selle tunnustamist ja toimet Taiwanis ning teises riigis vajalikke menetlusi. Tehingus, milles vanema ja lapse huvid põrkuvad, tuleb eraldi vaadata, kas tavalisest seaduslikust esindamisest piisab.
Hooldusõigus ja pärimine on õiguslikult eraldi küsimused. Kuigi ellujäänud vanem kasutab hooldusõiguse õigusi ja kohustusi, on lapse päritud vara omanik laps ning vanem ei tohi seda käsitleda nagu oma pärandiosa. Samuti võib ellujäänud vanemal olla hooldusõiguse staatus ka siis, kui ta ei ole pärija; kui ta on saanud pärijaks, tuleb enda ja lapse vahelist huvide konflikti võimalust hinnata veel hoolikamalt.
6. Eestkostja määramine ja kohtumenetlus
Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artikli 1091 järgi tuleb alaealise eestkoste kõne alla, kui alaealisel ei ole vanemaid või kui kumbki vanem ei saa kasutada hooldusõiguse õigusi ja kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et üks vanematest on surnud, ei luba järeldada, et alaealise eestkoste algaks kohe. Esmalt tuleb kindlaks teha ellujäänud vanema hooldusõiguse seisund, olemasolevad otsused ja see, kas õigusi saab tegelikult kasutada.
Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1093 järgi võib vanem, kes viimasena kasutab hooldusõiguse õigusi ja kohustusi, testamendiga määrata alaealisele eestkostja. Selle sätte kohaldamiseks peab testament täitma seadusjärgsed vorminõuded ja määraval vanemal peab olema volitus alaealise eestkostja määramiseks. Isegi kui määramine on olemas, tuleb koos vaadata eestkoste algamise eeldusi, eestkostja kvalifikatsiooni ja vastuvõtmist, teadet kohtule ja muid järelevalvemenetlusi.
Kui testamendijärgset kehtivat määramist ei ole või määratud isik ei saa ametit võtta, võivad kõne alla tulla artikli 1094 seadusjärgne järjekord ja artikli 1094-1 kohtu määramise reeglid. Kohus hindab lapse parimaid huve konkreetsete asjaolude põhjal, sealhulgas lapse vanust ja arvamuse avaldamise võimet, kandidaadi suhet ja hooldusvõimet, vara haldamise asjakohasust ja lapse elukorralduse stabiilsust.
Sugulased ja teised seaduses määratud taotlusõiguslikud isikud võivad seadusjärgse põhjuse olemasolul paluda kohtul eestkostja määramist või vahetamist või muud vajalikku korraldust. See ei tähenda, et kindel kandidaat saaks peresideme tõttu iseenesest eestkostjaks. Eestkostja ei ole sama mis hooldusõigust kasutav vanem ning ta võib kanda eraldi kohustusi volituse ulatuse, vara loetelu koostamise, aruandluse ja kohtu järelevalve kohta.
Eestkostjat kaaludes tuleb kaitse ja vara haldamise rollid konkreetselt eristada. Pikaajaliselt välismaal elava kandidaadi, lapsega majanduslikus huvide konfliktis oleva kandidaadi või vara haldamise kogemuseta kandidaadi puhul kaalutakse, kas on vaja täiendavaid kaitsemehhanisme. Kohus võib tegelike asjaolude järgi otsustada järelevalve viisi või vajalikud meetmed.
7. Alaealise pärandvara kaitse
Vanem ei tohi alaealise pärandvara vabalt kasutada. Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklite 1087 ja 1088 järgi on vara, mille alaealine saab pärimisega, lapse eraldi vara (特有財產) ning isa, ema või eestkostja ei saa selle tegelikuks omanikuks. Haldamine, kasutamine, tulu, seaduslik esindamine ja käsutamine peavad toimuma lapse huvides; huvide konflikti või olulise käsutamise korral võib kõne alla tulla eriesindaja (特別代理人) nimetamine või kohtumenetlus. Ei tohi arvata, et vanemad võiksid ühepoolselt ja piiranguta kasutada lapse pärandvara.
Eraldi vara tähendab vara, mis kuulub alaealisele endale. Päritud hoiused, kinnisasjad, aktsiad või muud õigused tuleb selgelt määratleda lapse varaks ja hallata eraldi lapse huvides. Kuigi vanem või eestkostja võtab haldamise töö, ei saa ta selle vara tegelikuks omanikuks ega tohi seda kasutada oma elamiskuludeks või võla tasumiseks.
Tsiviilseadustiku (民法) artikli 1088 järgne haldamise, kasutamise, tulu ja käsutamise volitus on seotud eesmärgiga teenida lapse huve. Tähtis on jätta kirje vara liigist, käsutamise vajadusest, tasu asjakohasusest ning käsutamisest saadud raha hoidmise ja kasutamise kavast. Suure väärtuse ja riskiga tehingute, nagu kinnisasja müük, tagatise seadmine või äriinvesteering, puhul tuleb ka kindlaks teha, kas on nõutav teise seaduse luba või kohtumenetlus.
Kui vanem ja laps on sama pärandvara kaaspärijad või teineteise lepingupartnerid, võib tekkida huvide konflikt. Tuleb läbi vaadata tsiviilseadustiku (民法) artikli 1086 eriesindaja kord ning teha kindlaks, kes võib last esindada jagamiskokkuleppes või kohtumenetluses. Eriesindaja nimetamise vajadus tuleb vaadata mitte ainult tehingu vormi, vaid ka selle järgi, kas majanduslikud huvid tegelikult põrkuvad.
Kui alaealise eestkostja haldab vara, võivad kohalduda vara loetelu koostamine, tõendite säilitamine, tulu ja kulu eraldamine, aruandlus kohtule ja järelevalve reeglid. Finantskontod ja investeerimisvarad tuleb hallata nii, et need oleksid tuvastatavad lapse varana, ning kulutuste eesmärk ja alus tuleb kirjendada. Eestkoste lõppemisel või alaealise täisealiseks saamisel tuleb vara ja haldamiskirjed sujuvalt üle anda, seega tuleb materjalid algusest peale süsteemselt korrastada.
Usaldusvara või kindlustusega kava ei tohi pidada turvaliseks ainuüksi lepingu sisu järgi. Tuleb kindlaks teha usaldusisik ja kasusaaja, maksetingimused, haldustasu, järelevalvemehhanismid, muutmise ja lõpetamise tingimused ning arvestada ka sundosa ja maksuküsimusi. Lapse praegune vajadus ja tuleviku elu tuleb tasakaalustatult arvesse võtta; vara haldaja mugavust ei tohi seada lapse huvidest ettepoole.
8. Rahvusvahelise pere kohaldatav õigus ja menetlus
Rahvusvahelise elemendiga perele ei tohi Taiwani tsiviilseadustiku siseriiklikke reegleid kohe muutmata kohaldada. Poolte kodakondsus, elukoht ja harilik viibimiskoht, elu keskpunkt surmahetkel, vara asukoht, välismaal sõlmitud abielu või lahutus ning olemasolevad hooldusõiguse otsused võivad mõjutada kohaldatavat õigust ja pädevust. Samas peres võivad pärimisele, abieluvararežiimile, hooldusõigusele, eestkoste ja vara registreerimisele kohalduda erinevad seose kriteeriumid.
Taiwani „välismaiste elementidega tsiviilasjade õiguse kohaldamise seadus“ (涉外民事法律適用法) on lähtepunkt välismaise elemendiga tsiviilsuhte kohaldatava õiguse määramiseks. Ainuüksi selle seaduse läbivaatamisest ei pruugi siiski piisata; koos tuleb kontrollida kohtu rahvusvahelist pädevust, välismaiste otsuste tunnustamist ja täitmist, lepinguid või teise riigi õigust. Kas Taiwanis kehtivat otsust aktsepteeritakse muutmata kujul välismaal asuva vara üleminekul, tuleb eraldi üle kontrollida vara asukohariigis.
Välismaal koostatud testamendi puhul tuleb kontrollida koostamise vormi ja sisulist toimet, tõlget ja notariaalset kinnitamist (認證), testamendi kinnitamist (檢認) või täitmise menetlust. Välismaistele abielu- ja lahutustõenditele ning sünnisideme dokumentidele võivad olla vajalikud apostill või konsulaarkinnitus ja tõlge. Kui nime kirjapilt, passiandmed ja leibkonna registreerimise kirje (戶籍) erinevad, võidakse isikusamasuse tõendamisel nõuda täiendavaid dokumente.
Kui välismaine otsus hooldusõiguse (親權) või eestkoste kohta on olemas, tuleb kindlaks teha otsuse lõplikkus, seadusliku menetluse järgimine ning tunnustamise võimalus Taiwanis. Kui lapsel on harilik viibimiskoht teises riigis, võivad olla tähtsad ka kohaliku kohtu pädevus ja kiireloomulised kaitsemeetmed. Millise riigi menetlust esmalt läbi viia, tuleb kaaluda koos lapse parimate huvide ja täidetavusega.
Maksudeklaratsioon võib riigiti tekitada eraldi kohustusi. Tuleb välja selgitada, kas Taiwani pärandimaksu deklaratsioon kattub välismaise pärandi- või kinkemaksu, välismaiste finantskontode deklaratsiooni või kinnisasja üleminekumaksuga, ning vaadata topeltmaksustamise kohandamise sätteid. Kuna kursiviitepäev, vara hindamise viis ja maksukohustuslaste ulatus võivad erineda, ei tohi ühe riigi deklaratsiooni tulemust muutmata kopeerida.
9. Praktiline ettevalmistuse kontrollnimekiri
Järgnev järjekord on põhiline raamistik asjaolude täielikuks kogumiseks ja erinevate õiguste ning menetluste mitte segi ajamiseks. Tegelik esitamise järjekord võib sõltuda pädevast asutusest ja asja kiireloomulisusest, seega tuleb iga etapi tähtaeg eraldi kindlaks teha.
- Kontrollitakse surmatõendit ja surmateate materjale, peresuhted ja Taiwani leibkonna registreerimise materjalid (戶籍), abielu-, lahutus- ja lapsendamiskirjed ning olemasolevad kohtuotsused. Välismaiste dokumentide puhul kontrollitakse ka kinnitamist, tõlget ja nime kirjapildi vastavust.
- Kontrollitakse kinnisasju, hoiuseid, investeerimisvarasid, äriühingu osalusi ja vallasasju ning nõudeid ning korrastatakse koos laenud, käendused, maksud ja lepingulised võlad. Nimi ja tegelik omandisuhe, kindlustuse kasusaaja, usaldusvara, ühisvara ning eluaegse üleandmise materjalid märgitakse eraldi.
- Kinnitatakse testamendi originaal ja koostamise vorm, testamendivõime, tunnistaja või notariaalse kinnitamise eeldused, testamenditäitja ja legaat. Koos vaadatakse läbi, kuidas kehtiv testament jagamist muudab, ning sundnormide, sealhulgas sundosa, piire.
- Seadusjärgne pärandiosa ja õigus abieluvara jäägi vahe jaotamisele arvutatakse eraldi. Iga süsteemi arvutusobjekt, võlg, välistatud kirjed, hindamise viitepäev ja tõendid eristatakse ning ühe arvutuse tulemust ei kanta teise juurde topelt.
- Tuvastatakse alaealisele kuuluv vara ning tehakse kindlaks seadusliku esindamise volitus, vanema või eestkostja haldamise ulatus, huvide konflikt ja eriesindaja vajadus. Kavas on ka viis hoida kontosid, raamatuid ja käsutamisest saadud raha täisealise isiklikust varast eraldi.
- Kohtu pärandist loobumise, vara loetelu, eestkoste ja eriesindaja menetlused, maksuasutuse pärandimaksu deklaratsioon, leibkonna registreerimise teade ja vara registreerimise menetlused jagatakse asutuste kaupa. Iga menetluse pädevus, algushetk, esitatavad dokumendid, täiendamise võimalus ja pikendamine tehakse kindlaks ning hoitakse vastuvõtutõendit ja koopiaid.
Materjale kogudes tasub kirjendada originaali hoiukoht ning väljastamise ja viitepäev ning korrastada elektroonilised failid ja paberdokumendid sama liigituse järgi. Kui kaaspärijaid või vara haldajaid on mitu, tuleb jätta kirje, kes millist materjali hoiab ja millise teo on heaks kiitnud. Alaealise isikuandmeid ja finantsandmeid tuleb anda ainult neile isikutele ja asutustele, kes neid tõesti vajavad, ning juurdepääsuõigusi hallata.
Kiireloomulist säilitamist vajav vara ja tavaline teatemenetlus tuleb samuti eristada. Esmalt selgitatakse välja, kas on asjaolusid, mis vajavad viivitamatut kindlakstegemist, nagu oht, et konto või äritegevus katkeb, kinnisasja kahjustumine või nõude aegumine, kuid kiireloomulisuse ettekäändel ei tohi teha volituseta käsutamist. Kohtumenetlust ning maksu-, leibkonna registreerimise ja registreerimise menetlusi on kasulik jälgida ühes ajakavas.
10. Ametlikud allikad
- Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: tsiviilseadustik
- Taiwani justiitsministeeriumi õigusotsing: tsiviilseadustiku ingliskeelne tekst
- Taiwani üleriigiline õigusandmebaas: välismaiste elementidega tsiviilasjade õiguse kohaldamise seadus
- Taiwani kohtute administratsioon: alaealise eestkostja määramise taotluse vorm
- Taiwani rahandusministeeriumi maksportaal: pärandiasjade taotlusmenetlus ja ettevalmistatavad dokumendid
Ametlikel õiguslehtedel kontrollitakse sätte muutmise päeva ja jõustumise päeva ning ingliskeelset teksti tuleks kasutada üksnes abimaterjalina selle artikli selgituse ja algse sätte kõrvutamisel. Kohtute administratsiooni vorm ja maksportaali juhis näitavad üldist ettevalmistuse suunda, kuid pädevus ja esitamise eeldused igas asjas tuleb eraldi üle kontrollida vastuvõtva asutuse uusima juhise järgi.
11. Seotud juhised
See artikkel on üldine selgitus, et kirjeldada pärimise, abieluvararežiimi, hooldusõiguse ja alaealise eestkoste korda Taiwanis; see ei ole õigusnõuanne konkreetses pärandi- või pereasjas. Kohalduv õigus, menetlus ja tulemus võivad sõltuda pärijate ringist, testamendist, varast ja võlast, abielurežiimist, olemasolevatest kohtuotsustest ja rahvusvahelistest elementidest. Enne tähtaegade arvutamist, nagu loobumine või maksudeklaratsioon, või vara käsutamist kontrollitakse uusimaid ametlikke allikaid ja individuaalsed asjaolud.
Advokaat Wei Tseng (曾雋崴)
Küsimused
- Kui testamenti ei ole ja pärijad on ainult abikaasa ja kaks last, kuidas pärandiosa jaguneb?
- Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklite 1138 ja 1144 järgi pärib abikaasa koos kõnealuse järjekoha pärijatega ning otse alanevad järeltulijad (直系血親卑親屬) kuuluvad seadusjärgses pärimisjärjekorras esimese pärijate rühma. Kui kehtivat testamenti (遺囑) ei ole, kui asjaomased pärijad on ainult abikaasa ja kaks last ning kui ei ole pärandist loobumist (拋棄繼承), pärimisõiguse kaotust (喪失繼承權), asenduspärimist (代位繼承) ega muud asjaolu, mis muudab järeldust, pärib kolm isikut põhimõtteliselt igaüks 1/3. See on ainult eeldus reegli selgitamiseks, mitte järeldus konkreetses pärandiasjas.
- Kas abikaasa õigus abieluvara jäägi jaotamisele on sama õigus kui pärandiosa?
- Ei. Õigus abielu ajal soetatud vara jäägi vahe jaotamisele (剩餘財產差額分配) Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklis 1030-1 on õigus, millele abikaasa võib eraldi tugineda, kui seadusjärgsed eeldused on täidetud, ja see tuleb arvutada pärandiosast eraldi. Kõik abielu ajal omandatud varad ei kuulu iseenesest arvutusse ega saa ellujäänud abikaasa tingimata poolt pärandvarast. Asi tuleb hinnata pärast seda, kui vararežiim, iga vara omandamise põhjus ja hetk, võlg ja seadusjärgselt välistatud kirjed on kindlaks tehtud.
- Kui üks vanematest sureb, mis saab ellujäänud vanema hooldusõigusest?
- Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artikli 1089 järgi, kui üks vanematest ei saa alaealise lapse suhtes õigusi teostada ega kohustusi kanda (親權), kasutab teine seda põhimõtteliselt. Kui ellujäänud vanem säilitab hooldusõiguse (親權) ja vastupidist kohtuotsust ei ole, jätkab see vanem tavaliselt hooldusõiguse õiguste ja kohustuste kasutamist. Konkreetsete asjaolude, nagu juba antud otsus, hooldusõiguse piiramise või peatamise põhjused, rahvusvahelised elemendid ja lapse parimad huvid, järgi võib siiski olla vajalik kohtumenetlus.
- Kas ellujäänud vanem tohib vabalt kasutada vara, mille alaealine laps on pärinud?
- Ei. Taiwani tsiviilseadustiku (民法) artiklite 1087 ja 1088 järgi on vara, mille alaealine saab pärimisega, lapse eraldi vara (特有財產) ning isa, ema või eestkostja ei saa selle tegelikuks omanikuks. Haldamine, kasutamine, tulu, seaduslik esindamine ja käsutamine peavad toimuma lapse huvides; huvide konflikti või olulise käsutamise korral võib kõne alla tulla eriesindaja (特別代理人) nimetamine või kohtumenetlus. Ei tohi arvata, et vanemad võiksid ühepoolselt ja piiranguta kasutada lapse pärandvara.



